Dr. Eamers

Ehituskaupade müüjatel on kruvid puudu

2010-04-29T00:34:00.003+03:00

Sel ajal kui turundajad peentel konverentsidel sotsiaalmeedia haibi üle arutlevad, käib linnas päriselu ja päristurundus. Remont on raudselt Eesti rahva lemmikajaviide ja alles see kinnisvaramull lõhkes – ehituskaupade müüjatel peaks ju kogemusi olema. Aga võta näpust! Nad on möödunud aastatest nii puhtalt läbi tulnud, et mitte midagi pole külge hakanud.

K-Rauta oli kunagi Ehitusmaailm, mäletate veel? Siis oli õhus kahtlus, et äkki pole nimi piisavalt eristuv ja on näiteks Ehituse ABCga sarnane. Omanikuvahetus likvideeris probleemi ning Eesti brändimaastikule lisandus Mäkitorppa ja Luonnonystävä kõrvale K-Rauta. E-riigi ehitus-remondihuviline rõõmustab eriti selle poe veebidomeeni sobiva nime „rautakesko“ üle. Nimi on ilus, aga pole kahjuks esimene valik ei ehitushuvilise peas ega ka Google’is, kus märksõna „k-rauta“ juhatab esmalt valtakunnallise rautakauppaketju kodulehele. Tervetuloa palvelevaan K-rautaan!

Ehitus Service’il oli sama probleem nagu Ehitusmaailmal – see nimi ei eristunud piisavalt ja kõlas maailmavallutuslikus perspektiivis liiga matslikult. Sündis Bauhof. Et samade omanike Säästumarketi originaalidentiteet üks-ühele Lidlit kopeeris, viitas ka Bauhofi nimetamine eestlaslikult geniaalsele biznes-planile, aga noh, ideed käivad ikka mööda inimesi ja mitte mööda kive ja kände. Ei pääse ka meie brändiloojad oma baltisaksa geenidega kaasnevaist alateadvuse painetest. Ants Lusti kommentaar Bauhofi loomise kohta 2007. aasta Best-Marketingis kõlab nagu otsetõlge saksa keelest: „Kui organisatsioon on kasvanud ja koduturul olulise edu saavutanud, tuleb läbi rahvusvahelistumise prisma mõelda suuremalt - kuidas olemasoleva brändikapitaliga üha karmimas konkurentsis hakkama saada. Loomeprotsessi see faas on olemuselt pigem strateegiline modelleerimine kui uljas looming.”
Kolm aastat hiljem Sankt-Peterburgi strasse kanti tekkinud markenlandschaft oma hofide ja hausidega annab mainitud strateegilisele brändiotsusele uue ja tihedama mõõtme. Nüüd hakkabki nii olema, kuniks emmal-kummal jõud otsa saab.

Ehituse ABC ehk endise Famar-Desi kommunikatsioon pärineb slaavi kultuuriruumist ja võistleb seega hoopis teises kategoorias. Veebiski avaneb ehituseabc.ee all vaikimisi venekeelne leht. Võiks juba mõelda, et ABC ongi Eesti ehituskaupluste Nokia, kes on suutnud selgelt positsioneeruda ja leida oma sinise ookeani. Aga elu pole nii lihtne! Nimelt kui soovite sellest poest juhuslikult midagi päriselt osta, siis saate hoovi lattu sõitmiseks žetooni. Žetooni alusel on teil võimalus viibida ladude territooriumil umbes 15 sekundit. Ehituskaupluste müüjad ja laomehed on aga teadagi nagu kameeleonid – neid on oma loomulikus keskkonnas väga raske märgata. Seega pead enne teenindatud saamist käima keskmiselt paar korda poes oma žetooni uuendamas, enne kui kaubaga lahkuda saad. Süsteem peegeldab samaväärset usaldust klientide vastu kui Stockmanni uuendatud parkimissüsteem. Aga noh, vähemalt on url sama nimega mis poe fassaadil. Huvitav, et meie saksa-soome mõjualas tegutsev ainuke eestikeelse nimega pood Ehituse ABC on tegelikult juurtelt venekeelse kultuuriga firma. Läbi rahvusvahelistumise prisma vaadates on neil sahtlist ka vana nimi Famar-Desi võimalik välja võtta. Tudish-Piibi ajastul kõlab see juba üpris moodsalt.

Viimaseks kirsiks tordi peal on Bauhausi kommunikatsioon. Tõeline nostalgialaks viib meid tagasi aega, mil värskust pakuti noolega pakist. Samal ajal kui kogu Tallinna välimeedia pakatab raske raha eest trükitud plakatitest, on kaupluse endaga väga raske kontakti saada, kuna ükski infotelefon selle andmeid ei tea (see on küll kivi ka infotelefonide iganenud ärimudeli kapsaaeda) ega ole ka domeen bauhaus-eesti.com esimene pähetulev. Ei teagi, kuidas remondihuvilised peale plakatite mahavõtmist saidile jõudma hakkavad, sest Google’i pakutav vaste otsisõnale „bauhaus eesti“ kõlab nagu lõokese laul: www.bauhaus.fi/bauhaus/bauhaus-eesti/index.html. Tekstikirjutajad naudivad ka Bauhausi sloganit “Teie spetsialist tööl, kodus ja koduaias”. Tavaliselt on slogani väljatöötamisel ülesandeks müügisõnumi võimalikult lõplik destilleerimine, siin aga on 7 sõnaga sloganis ikka vähemalt 2 ülearust sees. Peale koduaia võib ju pakkuda spetsialisti teenuseid ka näiteks lasteaias? Kapsaaias? Samas võivad Eesti majanduse patrioodid kena pika slogani üle ainult rõõmustada, kuna valgustähtede tegijad saavad tänu sellele rohkem tähti teha ja oma käivet Soome servis-tsentriga usaldusühingu arvelt suurendada. Oma esimeses kliendilehes pole firma küll suutnud oma müügilubadust päris lukku lüüa, seega kõlab seal variatsioon “Tallinna spetsialist tööl, kodus ja koduaias”. Kliendilehe lugemine aadressil digipaper.fi on võõrapäraselt erutav elamus, kus seuraava ja edellinen sivu vahetuvad maheda paberilehitsemise saundiga. Globaalse äri hõnguga kliendilehe vaatamise keskkond on teedrajav ka selle poolest, et paralleelselt on ekraanil miksitud eesti, vene, soome ja inglise keelt.

Bauhofi ja Bauhausi ühendab veel tõik, et hoolimata “aia” viite sisaldusest mõlema poe sloganis on mõlemal paralleelselt välja töötatud eraldi identiteedid Aiamaailm ja Aiaparadiis, kenad logod ja puha kõik iga reklaami peal. Koolis õpetatakse küll, et reklaamidel jm visuaalses kommunikatsioonis võiks vähem elemente olla, et neile vähestele suuremat tähelepanu pöörataks. Selle kohta on teadlased isegi uuringuid teinud. Aga taas – seni, kuni on raha logosid tellida ja reklaami teha, on brändide paljusus lausa vesi reklaami- ja meediainimeste veskile. Selle võrra peab ju rohkem reklaami tegema, et tarbijale midagi meelde jääks. Muide, vihjeks Bauhofile: Bauhausil on näiteks ka omaette Vannitoamaailm. Vannitoaparadiis, anyone? Nutikamad juba tõttasid domeene registreerima, kes ees, see mees.

Niisiis ei käi praktika ja teooria alati käsikäes. Võibolla on turundus- ja reklaamiteooriasse vaja päriselul põhinevaid korrektiive teha. Aga võibolla oleks kelleltki vaja diplom ära võtta. Kokkuvõttes võib kõrvaltvaatajana arvata, et ehituskaupade müüjatel oleks justkui mõned kruvid puudu. Õnneks saavad nad neid oma poest sõbrahinnaga osta.

Fallosekujuliste logode konkursi võitja on…

2010-03-31T23:38:00.009+03:00

Peale pikki arutelusid oli žürii sunnitud langetama raske otsuse. Tõepoolest, kõik osalenud logod olid fantastilised. Ja mis seal imestada, kui osalema pääses läbi sedavõrd tiheda sõela. Mitmed esitatud lahendused said disklaffi, kuna etteteatamata kitsendus logodele oli see, et need peaks kuuluma kas Eesti firmadele või brändidele, mille teenust on võimalik tarbida Eestis.

Niisiis, kõiki seatud kriteeriume arvestades hakkas ring pika ja pingelise mõttetöö tulemusena kokku tõmbuma ning välja joonistus võitja. Võitja kasuks räägivad peale graafilise lõppviimistluse kvaliteedi veel ka originaalne eestimaine taust ja logos kujutatud intrigeeriv stoori.

And the winner is: Eesti Ajaloomuuseum!

Žürii esimehe Dr. Eamersi põhjendus: „Minu arust võiks võita Ajaloomuuseumi logo.“

Tootedisaini eritunnustus läheb Dipp-Topsile.

Majanduslanguse tõttu eriauhinda füüsiliselt välja ei anta, sest seda kategooriat polnud konkursi alguses ette planeeritud – tegu oli tõelise „musta hobusega“, mis sööstis areenile siitsamast kõigi meie ninade eest poeriiulist. Ajaloomuuseumi logo autor Aili Ermel sai aga diplomi.

Ühtlasi kuulutan avatuks järgmise kandideerimisvooru, mis lõpeb siis, kui žürii heaks arvab. Kriteerium ikka endine: logos peab sisalduma varjatud fallos. Mida detailirikkam ja autentsem see on, seda suurem tõenäosus võita. Nagu elu näitab, saavad auhinnalisi kohti peamiselt kogenud professionaalid, kelle eeliseks on tellija suurem usaldus. Heaks näiteks ja esimeseks pääsukeseks järgmisele konkursile on logo tunnustatud disainisündikaadi toel hiljaaegu relansseeritud fotostuudiole:

Kliff ja Klaus fotostuudio - tragi teenus ootab tarbijaid.

Soovin kõigile disaineritele vallatut inspiratsiooni logokonkursist osavõtuks. Kaarel ammutab oma inspiratsiooni näiteks tundmatu Poola autori poolt loodud kohvitopsilt:

Teiste finalistide meeldetuletamiseks vaadake eelmisi postitusi. Ja kohtumiseni järgmistel konkurssidel.

Kivid kottidesse!

Fallosekujuliste logode konkursi shortlist jätkub

2009-05-11T23:30:00.014+03:00

Tänan kõiki aktiivse kaasaelamise eest! Allpool järgmised kandidaadid riistakujuliste logode konkursile (vt eelmist postitust). Tegime ka sellise reegli, et võistlevad ainult eestimaised firmad või need, kes Eestis esindatud. Ülejäänud on külalisesinejad ja auhinnale ei kandideeri.

13. Swedbank
Tundmatuks jääda sooviv Veiko kommenteerib:
Plussid: Hea skandinaavia disain. Selge ja arusaadav.
Miinused: Kuigi pikkus ei pidavat oluline olema, tahaks ikkagi teada, kui pikk on.
Ahto kommenteerib: Muidu igati tore ja sirgeselgne riist, ainult d ja b ühinemiskoha võiks ühendada rõõmsa kaarega.

14. Elion
Plussid: Konkreetne kujutis on hästi maskeeritud joonte, värvide ja gradiendiga.
Miinused: Liiga hästi maskeeritud.

15. Steffani
Plussid: Tervelt kaks perfektset riista. Bingo!
Miinused: Liiga lihtne. Lootnuks mingitki graafilist üldistustaset. Järgmine aste oleks juba fallose foto. Kes teeb ära?

16. Ashtanga Yoga
Plussid: Meeldivalt pehme joonega, mis fallosekujuliste logode maailmas ebatavaline.
Miinused: Tekitab lahkarvamusi, kas see on väike fallos sisenemas suurde tuppe, või lihtsalt ejakulatsioon.

17. Tallinn
Mauno kommenteerib:
Plussid: Väga osavalt konteksti peidetud. Kui see taustast mõtteliselt välja võtta, siis mis narkootikume sa täna teinud oled, et seal a-tähte näed?
Miinused: Where are the balls?

18. Healthy Penis
Plussid: Vaimustav meeleolu!
Miinused: Kui brändil on selline nimi, siis pole raske fallosega välja tulla. Samas aga – kes oleks arvanud, et tervelt kolmega?

19. Tsatsiki dipp-tops
Plussid: Briljantne graafiline tootedisain - väikseimaski disainiülesandes peitub kuldne võimalus, mille vaid meister avastab.
Miinused: Andke teada, kui mõne miinuse leiate.

20. O'boy
Plussid: Dünaamika ja jõuline 3D-efekt
Miinused: Viimasel hetkel on vist kartma löödud ja o ning b on jäänud tüpograafiliseks üldistuseks. Oleks tahtnud ka seal 3D-d näha.

21. 2 eurot
Plussid: Skandinaavia ripub hästi.
Miinused: Mündi disain on veelgi raskem ülesanne kui logo disain, seepärast ei too välja ühtki miinust.

Tutvuge ka temaatiliste tootedisaini materjalidega: laste mänguväljak ja sõbralik lüliti.

Ja muu materjaliga samal teemal:
De nouveaux pretendants aux Phallic Logo Awards
Phallic logos revisited
Worst logos ever

Tänaseks aitab, nii suure hulga falloste hindamise järgselt hakkab isegi Apple’i õun kuidagi imelik tunduma…

Õige pea kuulutame välja ka õnneliku võitja. Seniks võite aga väärilisi konkurente juurde saata.

Esmakordselt Eestis: fallosekujulise logo konkurss!*

2009-04-19T22:24:00.015+03:00

A tribute to Phallic Logo Awards

Kõigi disainerite salasooviks on kujundada logo, mis oleks võimalikult fallose sarnane. Selliseid logosid on küll keeruline müüa, aga professionaalsemad disainerid on suutnud oma eesmärgi siiski nii osavalt ära vormistada, et said kliendilt kinnituse kätte. Tunnustagem proffe! Käesolevaga kuulutan välja riistakujuliste logode konkursi. Alljärgnevalt on ära toodud esimene shortlist. Kandideerivad ka muud varjatud kujutised peale riista. Ootame nimekirjale täiendust aadressil doktor.eamers@gmail.com.

Logosid hindab maailmatasemel žürii (mina ja Benjamin, lahkarvamuste korral küsime nõu ka pereliikmetelt ja juhuslikelt möödujatelt). Kriteeriume vt altpoolt.

Aktiivset osavõttu oodates
Doktor Eamers

1. Kohvik Boheem Tallinnas
Plussid: Arendatav kontseptsioon, iga täht omab potentsiaali. B ja H on riistad, M on tagumik. Lõbus kooslus.
Miinused: Riistad ebaproportsionaalselt peenikesed, liiga raskelt äratuntavad.

2. Eesti Ajaloomuuseum
Plussid: Nauditav teostus. Iga detail on oma kohal.
Miinused: Ei oska miinuseid välja tuua. Ainuke küsimus autorile, et kes on lõvi minetipartneriks? Ega ometi lõvi ise endal suhu võta?

3. Best Interneti graafika
Plussid: Lahedad värvid, noortepärane meeleolu.
Miinused: Noks tundub alaealise oma. Lasteporno kahtlus.

4. Eesti Kooriühing
Plussid: Ajatu klassikaline disainikeel.
Miinused: Liiga elitaarne, jääb rahvale kaugeks.

5. Eesti 90
Plussid: Osav teostus on läinud massidesse ilma liigse kobisemiseta. Ilmselt kõige suurema tuntuse ja meediakatvusega Eesti algupäraga riistakujuline logo.
Miinused: Üks munand on ebaloomuliku nurga all, ei ole selge, missugusest rakursist riista vaadeldakse.

6. Muuseumiaasta
Plussid: Selge ja konkreetne.
Miinused: Arusaamatuks jääb parema kanni all olev element. Urruauguna oleks see võinud olla rohkem tsentreeritud – vt näiteks Boheemi logo.

7. Ultra kõnekaart
Plussid: Otsekohene kujutis.
Miinused: Munad on liiga nurgelised. Või ei olegi mune suure riista tagant näha ja paistavad ainult karvad? Riista ots oleks võinud samuti kuidagi tähistatud olla.

8. Lihtne laen
Plussid: Optimistlik ja rõõmus riist, eeldab tüsedat rõõmsameelset omanikku.
Miinused: Riista detailsusastmega võrreldes on kotid liiga ühetasapinnalised.

9. Reklaamifirma Age Reklaam
Plussid: Vaba relax-meeleolu.
Miinused: Kolm kotti?

10. Pudupood Lindex
Plussid: Rahvusvaheline success story. Kujutis sobib ideaalselt poes müüdava kaubaga. Megasuur meediakatvus. Disainiülesande lahendamise eest 5+.
Miinused: Sedavõrd asjakohane seos oleks võinud olla otsesem, praegu jääb teostuselt liiga tagasihoidlikuks. Küsimus autorile: rinnad või tagumik?

11. Metallica plaadiümbris
Plussid: Oleks äärepealt saanud eriauhinna naise anatoomia täpse kujutamise eest.
Miinused: Aga saab tõenäoliselt disklaffi, kuna žüriini on jõudnud info, et siin on tellija enda käsi mängus ja piiber jõudis rahvani miljonäride poolt kinni makstuna.

12. Luiga Mody Hääl Borenius advokaadibüroo
Plussid: Kuna kohtuvaidluses saab emb-kumb pool alati p...u vahele, on disainiülesanne väga kenasti lahendatud, logo sobib tellijale.
Miinused: Pole aru saada, kas keeratakse taha või rindade vahele. Liiga üldistatud riist, keeruline aru saada.

Seitse nippi majanduslangusega toimetulekuks

2009-02-11T21:30:00.003+02:00

Odava populaarsuse teenimise eesmärgil jagan siin töötavaid nippe teie äri edendamiseks majanduslanguse ajal. Kui need teile kasu toovad, siis pidage mind hea sõnaga meeles. Võite saata ka raha. Majanduslangus ikkagi.

1. Vaadake kõigepealt töötajate seas ringi. See mees, kes paberitega ringi käib, pidudel kõvasti tantsib ja kööginurgas vahvat nalja viskab – olete teda turundusspetsialistiks pidanud, kuna ta ei tundu tegevat midagi kasulikku. Võibolla tuleks ta lahti lasta? Eriti, kui müügitulemusi vaadates tundub, et ta ei töötagi teil? Võibolla ongi mingi suvaline jorss? Saatke ta koju – hoiate kokku wc-paberilt.

2. Turundusega on ühel pool. Nüüd siis müük. Gurud ütlevad pidevalt, et veebileht on firma müügiesindaja. Kas olete mõelnud oma müügiesindajate vallandamisele? Ilmselt olete korduvalt, aga lükkasite selle toimingu miskipärast edasi. Miks mitte müügiesindajad lahti lasta ja teha nende asemel 10 veebilehte? Veebilehe tegemine on tasuta. Näiteks: www.hot.ee/toyota.

3. Raamatupidamisest: kroone, eurosid ja dollareid tuleb pahatihti sisse vähem kui neid välja maksate. Sellele on lahendus: kehtestage ühepoolselt oma raha, mida hakkate töötajate ja allhankijatega arveldustes järgmisest kuust alates kasutama. Tooge välja eelis, et sellisel rahal on erinevalt paljudest valuutadest reaalne väärtus: see on tagatud teie firma kontori mööbliga. Sellise raha kasutuselevõtt loob töötajatele ja allhankijatele kindlustunde.

4. Käige ajaga kaasas ja kuulutage, et järgite nüüdsest ökoloogilist strateegiat. Selle abil saate välja vabandada, miks te ei paku klientidele kohvi ja küpsiseid, miks iga töötaja peab tööle tulema oma printimispaberiga ja miks teie kontoris tuled ei põle. Helesinise planeedi nimel!

5. Võite minna veelgi innovatiivsemaks. Teatage töötajatele, et innovatsiooniaasta raames toimuvad firma talvepäevad Second Life’is. Need, kes Second Life’is ei suuda navigeerida, võib vallandada. Ülejäänusid aga ootate suvepäevadele, Second Life’i mõistagi.

6. Tehke rohkem tööd. Aga millal, kui tööpäevas on kaheksa tundi ja teine kaheksa kulub haltuura tegemiseks? Tööaega saate juurde, kui töötate ka magades. Järjekindla treeninguga saab harjutada teadlikku unenägemist, mille käigus organiseerida kliendikohtumisi või pakkuda erinevaid teenuseid, mille olemus on nagunii virtuaalne – näiteks ärinõustamist, notariaalset kinnitust või energiaauditit. Töötajate uneaja saavutusi võib arutleda iganädalasel koosolekul. Pikemas perspektiivis võib ka iganädalase koosoleku korraldada unes.

7. Kui te olete teinud kõik efektiivsuse suurendamiseks ja ei suuda rohkem midagi välja mõelda, võite proovida suurendada efektsust. Skaudistiilis tööriietuse kehtestamine, Firma Tervituse* rakendamine, kalligraafilises kirjas kuluaruannete nõudmine või Meie Keele** juurutamine võivad peale efektsuse pikemas plaanis ka efektiivsust suurendada, sest uuringute põhjal vähendavad sellised tegevused töötajate arvu.

*Firma Tervitus – kehtestatakse kohustuslik meeskonnatunnet tõstev tervitusviis, mida peab rakendama nii kontoris kui väljaspool kõigi töötajate ja klientidega kohtumisel. Näiteid Firma Tervitustest: kolm kükki-püstihüpet ja viimasel püstihüppel hüüe “Olee!”; iseenda kõhu paitamine ja pea patsutamine ühekorraga; seitsmeastmeline gangsta-tervitus, mis algab käepigistuse ja rusikate kokkupanekuga ning lõpeb plaksulöömise ja sügava kummardusega.

*Meie Keel – meeskonnatunnet tõstev keel, mida töötajad on kohustatud omavahelisel suhtlusel kasutama. Näiteks asendatakse kõik tegusõnad sõnaga “panema”; iga kord kui keegi ütleb sõna “strateegia”, siis panevad kõik käe südamele; iga päev lepitakse kokku kindel sõna, mis peab sisalduma kõigis lausetes: “muna”, “Vladimir”, “sihkat-sahkat” vms. Iga reeglite vastu eksimise eest peab eksija panema ühe krooni spetsiaalsesse kasti. Kasti koguneva raha eest tellitakse meeskonnatunnet tõstvad nokamütsid.

Kes tegi Kitekati reklaami?

2009-02-02T00:11:00.010+02:00

Minu pakkumised Kitekatile reklaami tegija kohta:
A Dogbert
B Brian
C Pluuto
Lassiet ma ei paku, kuna ta oli tuntud kui kõigi loomade, eriti aga kollaste tibude ja väikeste karvaste kassipoegade sõber.
Lugejale meeldetuletuseks, et kassid on sellised koduloomad, kes enamikule kassiomanikest imponeerivad eelkõige oma ümarate vormide, pehmuse ja müstilise olemise poolest. Kitekati reklaamija kassisõprade hulka ei kuulu, sest hiljaaegu ehmatas ehituspoe parkimisplatsil möödujaid midagi sellist:

Pildil: Kitekati innovatiivne ambient-lahendus. Eriti efektiivne paduvihmas. Alla 16 keelatud.

On põhjust arvata, et reklaami teostas keegi, kes kasse silmaotsaski ei salli. Muidugi oli see koer, kes muu.

Kahtlusalune nr 1 - Dogbert on tegelikult ammugi kuulus oma iroonilise turundusmõtlemise poolest.

Kahtlusalune nr 2 - Brian joob. Võis teha selle reklaami täis peaga.

Kahtlusalune nr 3 - Pluuto näeb ise ka peaaegu sama kole välja kui Kitekati kass. Võis teha selle reklaami lihtsalt lollusest ja võib vabaneda seega vastutuselevõtmisest.

Lehtede langemise aeg

2009-01-20T00:04:00.006+02:00

Istun aknal, vaatan aeglaselt langevad lumehelbeid ja mõtisklen aja mööduvuse fenomeni üle nagu tavaliselt ikka esmaspäeviti. Kahju, et selleks aastaks ennustatakse poolte ajalehtede surma – just nüüd, mil hakkas tunduma, et Eesti ajalehtede turunduse pimedasse kambrisse paistis lõpuks päiksekiir.

Miks just nüüd, mil Õhtuleht võttis julguse kokku ja kustutas oma nime eest ära kaks veidrat tähte? Juba kummalise nime SL Õhtuleht lansseerimisest peale oli mul tükk tegemist, et reklaamiinimestest kolleegidele seda nähtust selgitada. Näiteks Ogilvy, kes oma elukoha kohta ikka väga hästi eesti keelt pursib, hakkas iga kord, kui ma selle ajalehe nime nimetasin, nii ohjeldamatult naerma, et ma pidin telefoni hargile panema ja ootama, et ta mulle tagasi helistaks. Ta ei suutnud uskuda, et Eesti suurima tiraažiga päevalehe nimi on Esselõõ. Mida aasta edasi, seda rohkem see teda naerma ajas. Lõpuks ei söandanud ma seda nime enam üldse suhu võtta – mine tea, vanainimene oleks ehk suure naeruga südamerabanduse saanud.

Pildil: Esselõõ uus nimi. Soovitus endisele Esselõõle nende unikaalse argumendi veelgi täpsemaks fokuseeringuks: Õhtuleht. Leht.

Miks just nüüd, mil ajaleheturundajad on aru saanud, et ka nende tooted vajavad reklaami nagu kõik teised? Kahjuks saabus see teadmine nii järsku, et nad ei suutnud esimese hooga aru saada, mida nad peaksid reklaamipinnal reklaamima. Eesti Päevaleht näiteks arvas, et logotuuning on sõnum, mida nende lugejad avalikus meediaruumis just nüüd ja just siin ootavad. Eesti Ekspressi turundajad käisid välismaal ja ostsid putkast kaasa välismaa ajalehti. Kodus neid sirvides nägid nad, et lehtede vahel oli igasugu nänni. Nii sündiski idee ka oma lehe vahele midagi panna. Miks just plaadid pandavaks osutusid, võib ainult spekuleerida. Ilmselt sellepärast, et parem plaat kui üldse mitte midagi. Igatahes aitavad sellised kampaaniad reklaamipinna ära täita, ilma et oleks vaja öelda välja oma unikaalset argumenti – miks ja kes seda ajalehte peaks ostma. Postimees oli vanasti “usaldusväärne”, nüüd aga “esimene” – ainus leht, mille kommunikatsiooni osas eriti midagi kobiseda pole olnud: reklaam on alati olemas olnud ja isegi strateegilist sõnumit edastanud. Vaat niikaugele olime 2008. aasta sügiseks jõudnud, et ainuüksi reklaami olemasolu eest pidi lehte kiitma! Kui reklaamis sisaldus aga mingi strateegilisena tõlgendatav sõnum, siis oli juba tegija.

Pildil: Üks pilt suudab öelda rohkem kui tuhat sõna. Eesti Päevalehe rohkem kui tuhandesõnaline sõnum tarbijale, väljendatuna holistilisel meetodil kolme täpi abil.

Tõeliselt kahju, et turult roogitakse välja enamus nn erilehti. Eesti meedias on huumorit niigi häbitult vähe, aga nüüd lähevad viimasedki naljalehed: Sume Suvi, EhitusEkspress ja Media Planeti võrratud väljaanded. ÄriPikker on samuti kokku kuivanud. Kus suveajakirjanikud nüüd tööle hakkavad? Kas tõesti pärislehes, mõtlen hirmuga…

Nagu uuring* näitab, on ajalehed turundusinimestele kõige jäledamad tööandjad. Peamiste põhjustena märgitakse peatoimetajate ja toimetuses jõlkuvate suvaliste arvamusliidrite võhiklikkust turunduse alal kombineerituna kõrge enesehinnangu ja aktiivsusega turundusasjusse sekkumisel. Nii et on tegelikult väike ime, et seni üldse mingisugunegi ajalehtede reklaam meieni on jõudnud. Lohutuseks kõigile ajalehtede turundajatele: kusagil on siiski keegi, kes teie tööd tähele paneb, hindab ja hinnanguid annab. See olen mina.

*Küsitlus “Missugune tööandja on nii jälk kui olla saab?”, 4 vastajat aastatel 2002-2008, personaalne intervjuu

Ainult amatööridel on erinevat tooni kaenlaalused

2009-01-12T16:12:00.004+02:00

Nutikaim innovatsioon ilutoodete turunduses alates tselluliidi väljatöötamisest - Dove'i deodorant, mis ühtlustab kaenlaaluste tooni! Peale viimases Ekspressis nähtud reklaami pole meie maailm enam endine.

Mikihiire pea iga 15 sekundi tagant

2008-12-31T13:31:00.003+02:00

Vene aeg. Ameerika luure helistab staapi: “Venelased värvivad Kuud punaseks, veerand on juba värvitud. Mida teha?”
“Ärge tehke midagi.”
Uus kõne: “”Venelased on juba pool Kuud punaseks värvinud, teeme midagi!”
“Ärge tehke veel midagi.”
Meeleheitlik kõne: “Venelased värvisid Kuu punaseks!”
“Saatke meie mehed valge värviga peale, las maalivad sinna Coca-Cola logo.”

Eesti aeg. 97ndal aastal ütleb reklaamiprojektijuht peale kliendi kõnet toru hargile pannes tootmisjuhile irooniliselt: “Soovitakse plakatit, mis keerleks õhus ümber oma telje, laulaks populaarset viisi ja pilluks sädemeid. Täna õhtuks.”
Homeeriline naer kontoris.

Need ja mitmed muud mälestused jooksid lindina silme eest läbi, kui sain Ogilvylt e-maili pealkirjaga “Mikihiire pea iga 15 sekundi tagant”.

Pilvena taevas lendavate logode kohta vaata lisa: flogos.net

Jumaldan Voldemar Kolga eruditsiooni

2008-12-15T23:35:00.003+02:00

Vaevlesin mõnda aega kahtlustes, kas olen piisavalt sobilik blogimaailma. Seda ainult kuni Voldemar Kolga sõnavõtuni TV3s.

Seda saab vaadata siin.

Kolga ütles presidendi kõne kohta Youtube'is: "Kui ta läheb Youtube'i, siis tal peaks olema ka Youtube'i-inimeste mõtted, mis ei ole aga alati selged."

Ma ei ole küll veel Youtube'i-inimene, aga eks blogi-inimene ole juba pool Youtube'inimest. Mõtted ei ole mul üleliia selged, nii et sobin küll. Aitäh, Voldemar, nüüd saan uue hooga blogima hakata!

Ehitajad teevad nalja

2008-05-19T23:05:00.000+03:00

Tere taas, kallid sõbrad! Peale pikka puhkust Eestisse naastes võttis mind vastu suur depressioon. Juba Estonian Airi lennukis istus hulk süngete nägudega mehi. Nende omavahelist vestlust kuulates selgus, et tegu on ehitajatega, kes olid käinud Euroopas töövestlusel. Tallinna lennujaamas aga püüdis punt inimesi mulle teokarpidest kaelakeed ja traadist painutatud sõrmust 500 krooni eest maha müüa. Müügidiskussioonil sai selgeks, et need olid endised kinnisvaramaaklerid, kes nüüd uuele ametile üle läinud.
On tore alustada uut turunduskevadet uues turusituatsioonis, sest see kutsub värskele mõtlemisele. Allpool mõned desperatiivsed lahendused. Miks te neid enne ei teinud?

“On küll hilja, kuid mulle see üldse ei loe …” (Reinhard Kinnisvara)

Repo üllatab

Kogre räpp

UFOde tehtud reklaam

2007-12-30T22:57:00.000+02:00

Kiirustasin õhtusel tänaval kodu poole, jäine tuul ulgumas kangialustes ja sikutamas mantlihõlmu, pori lirtsumas saapataldade all. Isegi reklaamvitriini värisev luminofoorvalgus tundus lootustandev ja soe. “Lipton,” teadustas mu sisemine diktor, kui kollase tassiga vitriinist möödusin. Oota korra! Tegin paar sammu tagasi, et plakat veelkord üle vaadata. Ta-da-da-damm… midagi ei klapi!

Taas kodus diivanil, aurav teetass ees, olin võimeline nähtud anomaalia üle pikemalt järgi mõtlema. Miks ma end seda plakatit nähes nii kummaliselt olin tundnud? Olin ju vaadelnud seda turunduslikus mõttes kõige õigemal ajal ja kohas, kust kuuma joogi valmistamiseni olid jäänud vaid loetud sammud. Ent ometi – visuaalis peitus hoopis mingi muu sõnum, mis äratas kummalisi tundeid. Liiga perfektne läikiv tass, mida kaunistas pliiatsiteritaja motiiv, lõikepind terav kui žilett. Tekst imelikest antioksüdantidest, pealkiri “Teravda meeli” ja Interneti-aadress “sharpmind.eu”. Hmm. Kõhedusttekitav tunne süvenes veelgi. Kui köögist kostnud krõpsatuse peale võpatasin, otsustasin meeleolu parandamiseks midagi ette võtta. Valisin Ogilvy numbri.

Muidugi oli vana sõber kodus. Ega ta ausalt öeldes eriti kusagil ei käigi – kodus on ju kõik olemas: kinosüsteem, viimase peal audiolahendused, naine teeb kõik ette-taha ära.
“Nonii, kallis kolleeg,” sõnas Ogilvy peale mu mure ärakuulamist, “sul on tegu UFOdega.”
“Mida?”
“Jajaa, seda on alguses keeruline mõista. Kuid vaata enda ümber ringi ja aktsepteeri reaalsust, milles elad. Praegu on 21. sajand. Globaalne soojenemine sunnib inimkonda varem või hiljem Maad hülgama ja uusi eluplaneete otsima. Migrantidehirmus on kõik vähegi elatavate planeetide asukad seda olukorda monitoorima asunud ja püüavad siia saadetud agentide abiga situatsiooni kontrolli all hoida. Loomulikult on massimeedia ala, kuhu agendid esimeses järjekorras imbuda püüavad. Nad näevad, et see on võimas, aga selle toimimisviis on neile võõras. Kui silmad lahti hoiad, võid ikka siin-seal tulnukate tehtud reklaame näha. Vaata seda Liptoni oma – täitsa inimese moodi teostus. Päris kavalalt on nad reklaamitegemise vormi ära tabanud. Nutikas pealkiri, millele visuaal annab kahemõttelise tähenduse, toote koostisest tuleneva müügiargumendi esiletõstmine. Klassika! Üks konkreetne objekt pildil, pisut mustrit tühja pinna lahendamiseks, särav värv… hea töö. Ent siiski – inimestel on midagi, mis tulnukate maailmas puudub. Emotsioonid! Hääletoon! Sümbolid, mis aitavad meie ajul lahti rullida miljonite aastate vältel kollektiivsesse alateadvusse ladestunud seoseid! On tõesti palju tahetud, et tulnukad vaid paarikümne aasta pikkuse jälgimistöö järel kõike seda tabaksid. Kust nemad peavad teadma, mida jook nimega tee inimkonnale tegelikult tähendab? Anname neile aega.”

Ogilvy tuttav hääl rahustas mind hoolimata jutu kummalisest sisust. Järgmisel päeval büroos nägin sedasama reklaami telelehe kaanel, kuid Benjamini-poolse täiendusega. Ta oli pliiatsiteritaja motiivile lisanud tassi kõrvale valgunud vereloigu. Värvi poolest harmoneerus see logoga ideaalselt. Hingasin kergendatult. Vähemalt kinnitas see, et Benjamin on siiski inimene ja mitte UFO. Mõnikord sunnivad tema teod mind selles sügavalt kahtlema.

Enne toode, siis reklaam

2007-11-05T19:30:00.000+02:00

Viimasel ajal on mu postkast ummistunud kinnisvarafirmade palvetest – kõik küsivad nippe oma müügi edendamiseks. Näiteks Alvar M. pika nimega kinnisvaraagentuurist kirjutab: „Kevadel, kui ärikeskkond muutus, tegime ka oma kinnisvaraprojekti promokontseptsiooni korrektiive. Vahetasime reklaamiagentuuri, tellisime 300 m2 rullitavat muruvaipa ja 300 logoga pastapliiatsit (mitte kõige odavamat!). Ent müügiaktiivsusele pole see kaasa aidanud. Mida teha?“
J. T, samuti kinnisvaraarendaja pajatab aga järgmist: „Ükski Eesti reklaamiagentuuridest pole suutnud meid aidata. Juhatuse esimees sõitis eelmisel nädalal Londonisse, kus kuulab oma äripartneri sõbra venna soovitusi sel teemal – tema büroo olla aidanud üht Kanada kartulikrõpsutootjat, kui neil paha maitsega toote tõttu vesi ahjus oli.“

Lugupeetud Alvar, J ja teised murelikud turundajad! Pikk, pime ja külm talv on lähenemas. Enne kevadet ei osta keegi teie kaupa nagunii, nii et hullemaks enam minna ei saa. Kasutage nüüd võimalust võtta aeg maha ja elada detsembrist veebruarini enda poolt pakutaval elamispinnal – kevadel, kui päevad pikemad, tulete kindlasti välja juba hoopis paremate argumentidega oma toote valikuks. Kõik algab tootest.

Illustreerin oma mõtet allpool paari hea näitega maailmapraktikast, kus on leitud sobiv toode sobivale sihtrühmale.

Siin on üks auhinnatud reklaam heale tootele:

Ja siin veel üks originaalne toode:

2007-10-02T23:54:00.000+03:00

Noortepärane kampaania

Olin sel päeval pisut pahur. Pardli trimmiv pool oli hommikul mu bakenbarde lihvides karvakesi ebameeldivalt tirinud. Lahkusin töölt veidi varem, suundusin hüpermarketisse ja ostsin pardlile uued patareid, jänese omad. Oma kiiskavvalges vannitoas meigiks sobivas valguses pardlit sättides silmasin patareikarbil kampaaniat: igas pakendis on kood, mille abil saad netist musa alla tõmmata.

“Skibidipäu, krõllid,” mõtlesin kohe esimese asjana. Teise asjana ma ei mäleta praegu, kas mõtlesin “jee!” või “elulahe staff!” Ausalt öeldes polnudki ma oma iPodi peale jõuluvana lahkumist veel paberist välja võtta jõudnud. Nüüd saanuksin sinna esimese loo!

Veebilehele jõudes ehmatasin alguses pisut ära, kui esimene keelelipuke oli Horvaatia oma. Pressisin Eesti lipuga buttonit ja sukeldusin erutatult noortepäraste võimaluste sügavusse. Artistide valik oli ootuspäraselt ebasobiv, ainuke üllatus oli see, et tõmmata sai vaid ühe loo. Aga hea seegi. Valisin endale kõige vähem ebameeldiva megatähe ja vajutasin “laadi alla”. Kuniks kompuuter oma tööd tegi, mõtisklesin, et teiseks üllatuseks Horvaatia lipuga algaval veebilehel oli enamvähem korrektne eesti keel. Ikkagi suurfirma, küllap kasutavad häid agentuure.

Järgmise sammuna teatas veebileht: “Kui oled valmis, klõpsa jätkamiseks lihtsalt nuppu "Lõpetus".” Kuna minu brauser sellist nuppu ei näidanud, klõpsasin ainsat teist nuppu “Palu kviitungit”.
Selle peale vastas horvaatiakeelse lipuga alanud veebileht: “See ei ole kehtiv kviitungit!”
Esimest korda selle halvasti alanud päeva jooksul kerkis mulle kergendusnaeratus näkku. Siiski-siiski, jänkufirma Ida-Euroopa turundusdivisjoni tugeva keti üks lüli oli järele andnud. Maailm muutub, aga miski jääb alati kestma. Näiteks selline veebitõlge.

Sisestasin oma personaalse kampaaniakoodi.
“Vautšer aktsepteeritud! Sinu korvi kogusumma on ajakohastatud,” teatas veebileht mulle seepeale intelligentselt lõpetuseks.
“Dobro hvala,” vastasin viisakalt horvaatia keeles: “Soovin siiralt, et sinugi kogusumma saaks ajakohastatud veel enne, kui olen jõudnud konverteerida oma wav-i teise failitüüpi, et võimaldada selle taasesitust.”

2007-09-10T18:33:00.001+03:00

Kliendikonflikt

Murelik Edwin-Wilhelm Ü, projektijuht küsis mult elektronkirja teel, kuidas suhtuda kliendikonfliktidesse. Olin kunagi seda teemat Ogilvyga arutanud, aga ta on vist vanadusest imelikuks läinud, sest hakkas tookord kihistades rääkima polügaamia võludest ja sellest, kuidas õige mees peab oskama igale naisele mulje jätta, justkui oleks too tal ainus. Teesklesin toona telefoniühenduse katkemist. Nüüd aga tõi see vahejuhtum meelde veel ühe mälestuse. Hea Edwin-Wilhelm Ü, projektijuht – järgnevalt kirjutan sulle õpetliku loo klientidest ja konfliktidest.

Aastaid tagasi oli mul kaks klienti, mõlemad tootsid pardiehmatamise masinaid*. Suured ja lugupeetud firmad mõlemad. Hakkasin sellest ärist just ääri-veeri aru saama, kui helistas klient A. Vaikus peale minu ülevoolavat tervitust mõjus halvaendeliselt, ja oligi käes – A pahandas, et ma polnud talle rääkinud oma suhtest B-ga. Vabandasin ja lubasin, et enam nii ei tee. Sõimasin lõdvestumiseks näo täis seda projekti juhtinud kolleegil, kes püüdis end puhtaks pesta viitega, et kõigi klientide nimed on kodulehel väljas. Õige mul asi! Millal sa ise viimati oma kliendi kodulehel käisid? Seda ma arvasingi – ja loodad, et tema su lehte kunagi külastanud on!

Kuna A keeldus kategooriliselt B-ga samas agentuuris olemast, tuli meil nüüdsest töötada B-ga saladuskatte all. Küsisin igaks juhuks B-lt, kas tal on midagi selle vastu, et tähistan tema brändi nime meie projekti dokumentatsioonis edaspidi tähega X. B-l polnud selle vastu midagi. Kuigi ettepanek võis talle pisut ekstsentriline tunduda, teenisin sellega pigem imagoalaseid plusspunkte, sest eks reklaamikunstnikud peagi ju natuke teistmoodi olema.

Nii sai minust petis. Pakkusin kliendile A geniaalset tootearenduse ideed. Ta oli vaimustuses, kuid loobus siiski selle kasutuselevõtust rahapuudusel. Pakkusin ideed B-le. B tunnustas mu turunduslikku mõtlemist, kuid peale juhatuse koosolekut leidis, et tema firma struktuur ei võimalda arendust läbi viia. Agentuurisisene ajurünnak pardiehmatamise masinate kevadkampaaniaks osutus ootamatult viljakaks. Kaheteistkümnest ideest kolm olid geniaalsed, ülejäänud väga head. Esitlesime neid esmalt B-le. Ta oli meeldivalt üllatunud, valis välja kaks ja jättis endale mõtlemisaega lõpliku valiku tegemiseks. Ülejäänud ideid esitlesime A-le, kes oli vähem vaimustatud, kuna oli juba ise ühe kevadkampaania kontseptsiooni välja mõelnud ja sellega ära harjunud. Tema idee teostus osutus kolm korda kallimaks, nii et andsime rõõmuga oma hääle selle valikuks. B äriga läks aga nii, et Euroopa juhtkond soovis firma tegevuse ümber korraldada ja kevadkampaania jäeti ära. Hiljem liituti ühe suure kontserniga, mistõttu jäid ära ka kõik edaspidised kampaaniad. A esindaja see-eest vahetas kohe peale kampaania lõppu töökohta. Põhjuseks olid euroregulatsioonid, mis ei võimaldanud toodet enam endisel kujul müüa.

Silmitsesin peeglist oma blaseerunud reklaamiinimese nägu. Silmanurkadesse oleks justkui veidi kortsukesi juurde tekkinud ja Miami päevitus oli juba üsna kulunud. „Mis sa vahid, vana pede?“ küsis loovjuht Benjamin möödudes sõbralikult. Rääkisin talle oma stressist seoses sellega, et kliendid mind potentsiaalseks vargaks peavad – skisofreenikuks, kes iseendalt enda ideid pihta paneb, või siis idioodiks, kes iseenda kliente omavahel konflikti ajab.
„Lolliks oled läind vä?“ ilmutas Benjamin tervet kartust. „Lähme teeme parem kiirelt ühe õlle.“
Baarist reipal sammul kodu poole astudes sain aru, et muretsemiseks pole tõepoolest mingit põhjust. Maailm pöörleb selleks liiga kiiresti.

*Toote nimi muudetud.

2007-09-02T22:35:00.000+03:00

Sügishooaja reklaamitrendid

Suvi jõudis vaevalt lõppeda, kui inimesed juba ähmi täis ja tahavad teada, kuhu reklaam minemas on. Eile helistati mulle näiteks Rumeeniast ja paluti esinema kohaliku suuruselt neljanda linna ettevõtjate kongressile teemaga „Reklaamitrendid Ida-Euroopas“. Pool tundi tagasi helistas ajakirjanik ja palus lühiülevaadet reklaamituru arengust pealkirjasoovitusega „Eesti reklaam – quo vadis?“. Okei-okei, panen siis selle kauaoodatud trendiülevaade kokku. Ja esitlen teile siin lehel.

Sügishooaeg 2007 toob Tallinna tänavatele piiride ähmastumise – tooted ja mittetooted, reklaam ja mittereklaam, hind ja mittehind vahetavad kohad. Product, Place, Price ja Promotion on rohkem segaduses kui kunagi varem. Võitjad ei põe. Kaotajad ei põe kah, sest nad ei tea veel, et kaotasid.

New age on murdmas teed tarbijate südametesse. Nüüd, mil kõik taksojuhid on näinud filmi „The Secret“, teavad tarbijad, et miski pole võimatu. Usu imesse – ja see sünnib! Kümme punkti kümnest toote enda eest. Ja jätke selle brändi nimi meelde, sest sellised hakkavadki brändide nimed nüüd olema. Hei, teie ADd ja tekstikirjutajad seal kontorites huugavate arvutite vahel, kes te pliiatsitest nalja välja imete – ärge üle mõelge, sest spontaansuses peitub jõud. Imege parem kõrt.

Juba Ogilvy ütles, et inimesi huvitavad inimesed, mitte korporatsioonid. Pange oma tarbija proovile: kas ta viitsib teie korporatsiooni nime reklaamil üles otsida? Pealegi, reklaami ei usuta. Kui suudate panna oma reklaami välja nägema nii, nagu see poleks reklaam, olete võitja. Vähemalt sügisel.

Rimis peremunad 47 senti odavamad, Rimes hinnad all 470 000 krooni. Turundajad – sel sügisel ei koonerdata! Kui juba, siis juba! Mingi 5%-lise hinnaalandusega meediasse minnes olete turunduslik laip, sest sel sügisel võidetakse ja kaotatakse suurelt. Inspiratsiooniks lugege vene klassikuid, neid on eesti keelde piisavalt palju tõlgitud. Sealt saate aimu, mida tähendab lai joon.

2007-07-30T00:20:00.000+03:00

Keel areneb

Saaremaa keel pole mingi vana surnud asi, mida muuseumis vaatamas käiakse – ei, see keel areneb koos inimestega. Virtsus praamisabas seistes on mandrimehel võimalik ooteaega kasutada Saaremaa keele harjutamiseks. Suur silt teatab sõbralikult: „Bron bookid!“. See on esimene tervitus saarlaste poolt, umbes nagu bon voyage või dobrõi denj. Tõlget pole vajagi – ava vaid oma süda ja mõistad kohe, et see tähendab „tere tulemast!“. Tere ka sulle, Saaremaa! Ja bron bookid mandrile, kui teil siiapoole asja!

2007-07-05T11:40:00.000+03:00

Miks te mujalt tellite?

Kui Karimuse veeb ütleb nii:
OÜ “KARIMUS” pakub teile suure hulga teenuseid ja enamuse neist tasuta!

2007-06-29T19:02:00.000+03:00

Meediatrendid

Majandus kasvab ja reklaam läheb kallimaks. Ja va postmodernne tarbija teadagi näeb ju kõik reklaamijate haledad katsetused brändidele cooli imago loomiseks läbi. Mõned kavalad reklaamijad näevad salarelvana product placement'i. Siin on vana sõbra Davidi (seekord Lynch) arvamus selle asja kohta.

2007-05-23T12:09:00.000+03:00

Reklaamitöötajate päev

Enno Paidest on saatnud sellise küsimuse: millal tähistatakse reklaamitöötajate päeva? Jah, tõesti-tõesti, juured on tänapäeva ühiskonnas, kus isiklik turvalisus on vabaduse nimel ohvriks toodud, üha kasvava tähtsusega. Noored ei mäleta reklaami algusaegu enam nii hästi kui mina. Lubage mul siis avada teile oma alkeemiline kohver.

Reklaami- ja teiste turunduskommunikatsiooni inimeste valitseja on Mercurius – tiibadega sõnumitooja inimeste ja jumalate riigi vahel. Pange tähele: ta pole pärisjumal ega ka inimene, vaid saadik. Vanad roomlased seostasid teda paindlikkuse ja kiiruse, aga ka petlikkusega. Mercurius on kaubanduse ja teede jumal, kuid ka varaste ja valetajate valitseja. Kui olete kunagi imestanud, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on koos just need kaks valdkonda, siis mõelge Mercuriusele ja sellele, kuidas iidsed teadmised imbuvad koos vabamüürlastega maailma riikide valitsustesse… Roomlased teadagi võtsid üle pigem kreeklaste mütoloogia pealiskaudsed aspektid. Kreeklaste „originaal“ Hermes rõhutab pigem kommunikatsiooni „püha“ aspekti. Ta on keele, kirjasõna ja aritmeetika leiutaja ning suudab defineerida kontseptsioone sõnade, visuaali ja helide abil – üleloomulik anne! Ta on intelligentsi kehastus, sest sõnad edastavad maagilise konstruktsioonina ju jumalikku sõnumit. Kirjutamine on ammustest aegadest peale olnud preestrite töö. Miski, mida massid ei oska.

Alkeemikute jaoks esindab Mercurius ehk elavhõbe (mercury) integratsooni, sünteesi ja valgustumist. Alkeemia keskseim aine elavhõbe võeti tavaliselt aluseks ka kulla tegemisel. Elavhõbeda omaduste peale mõeldes kerkib kergesti silme ette reklaamiagentuuri tavaline tööpäev selle meeletus saginas ja kiiruses. Keemikud teavad, et elavhõbeda abil saab ühendada teisi metalle, samuti saab teda segada selliste ainetega, millega teised metallid tavaliselt ei segune. See seostub Mercuriuse kommunikatsioonilingiga – merkuurlik kommunikatsioon suudab ühendada muidu vastuolulisi inimesi ja valdkondi.

Astroloogias valitseb Merkuur Kaksikute ja Neitsi sodiaagimärki. Õhumärki Kaksikuid seostatakse uudishimu ja teadmistejanu, kiiruse ja intellektiga, osavusega sõnades ja paidlikkusega mõtetes. Samas liigub Kaksikute teadmistejanu pigem laiuti kui sügavuti, hõlmates võimalikult paljusid erinevaid alasid, kuid jättes vajaka sügavuti minekus. Ka esindab see sodiaagimärk noori, huumorit, lühikesi reise ja kätega tehtavat tööd. Kaksikute märk on oma nime saanud kahe ereda tähe järgi selles tähtkujus. Duaalsus ongi Kaksikute sümboolika võtmeküsimus. Kosmos meenutab meile läbi selle sodiaagimärgi, et vastuolulised jõud tuleb eneses integreerida. Tuleb kasutada nii vasakut kui paremat ajupoolkera, nii ratsionaalset loogikat kui intuitsiooni. Kuidas seda teha? Las Kaksikud õpetavad, kuidas vaadelda asju mitmest vaatevinklist, kuidas olla samal ajal nii õpilane kui õpetaja, nii arst kui ravitav, näidates, kuidas äärmused on tegelikult ühe ja sama mündi kaks poolt. Neitsi maamärgis ilmneb Merkuuri ratsionaalsus pisut maisemal moel. Neitsid loovad kaosest korda, töötavad kõvasti, otsivad kõiges harmooniat ja ei hinda midagi nii kõrgelt kui reaalselt töötavaid lahendusi – jällegi kommunikatsioonitöö argipäev.

Planeet Merkuur asub päikesele nii lähedal, et on Maalt peaaegu nähtamatu. Tema orbiit on nii kummalise kujuga, et see on teadlastele parajat peavalu valmistanud. Mercuriuse päev on kolmapäev – Mercredi. Tema metalliks on loomulikult elavhõbe ja värviks kirju või mitmevärviline.

Kas tundsite end ära? Kommunikatsiooni-inimese vahendava rolli jumalate ja inimeste ehk klientide ja tarbijate vahel. Rolli, mis jääb Päikese kõrval Merkuurina nähtamatuks. Ala, kus on palju noori. Kus tuleb mõelda kiirelt ja kõnelda argumenteeritult, samas kasutada oma maagilistele sõnadele jõu lisamiseks ka visuaali ja heli. Kus töötades peetakse sind õhumüüjaks ja kus sa seda vajalikku ainet tõepoolest mõnikord müüma pead.

22. mail sisenes Päike iga-aastasel ringil Kaksikute sodiaagimärki. Palju õnne teile, reklaamiinimesed, ürituste korraldajad, müügiedendajad, otseturundajad, ajakirjanikud, meediaplaneerijad, kaupmehed, kirjanikud, matemaatikud, astroloogid, alkeemikud, skulptorid, kõnemehed, advokaadid, vargad, rahavahetajad, saadikud, PR-mehed, kullerid ja sekretärid! Palju õnne ka Eesti tuntuimale Merkuuri-mehele Edgar Savisaarele, kes merkuurlikult on istunud majandus- ja kommunikatsiooniministri toolil, kuid jääb rahvale kindlasti meelde kui propagandageenius. Mai on kommunikatsioonis traditsiooniliselt väga hea sissetulekuga kuu, kuna õlu, limps ja jäätis tahavad mahamüümist saada. Pange siis oma rahamasina liinilt natuke kõrvale, et sünnipäeva tähistada – miks mitte täna, kolmapäeval?

2007-05-18T00:00:00.000+03:00

Reklaam, mis peaaegu rääkis

Tänapäeva ühiskonnas suhtutakse lähenemisse, et reklaamid inimesega räägivad, üldiselt normaalselt. Selles mõttes on toimunud ikka väga kõva edasiminek võrreldes ajaga, mil selliste häälte kuulmise eest, mida teised ei kuulnud, tuleriidale saadeti. Samas on ajaloolistel põhjustel säilinud siiski kartus taoliste häälte kuulmisest avalikult kõnelda. Nii ei soovi enamus tarbijaid tunnistada, et on midagi ostnud sellepärast, et reklaam rääkis nendega – saadetakse veel tuleriidale. Sellest hoolimata seavad turundajad reklaamiagentuuridele eesmärgiks, et nende poolt loodavad reklaamid sihtrühmaga räägiksid. Ja talupojamõistus ütleb, et räägivadki. Miks muidu näeme täitsa toredaid tüdrukuid kandmas püksirihmu suurte kuldsete D ja G tähtedega? Või miks sõidavad täitsa terved mehed punaste madalate autodega, mille kapotil on väike hobuse pilt?

Olin kaua aega igatsenud taas neid hääli kuulda. Ühel õhtul see peaaegu juhtuski. Vaatasin lugejakirjade sirvimise kõrvale silmanurgast teleekraani, kuhu järsku ilmus vahva filmijupp: kontori- ja tööinimesed tegid igasugu sportlikke tükke, neid oli ilusasti alt ja ülaltpoolt üles võetud. Meeleoluka muusika taustal kuulsin juba peaaegu, kuidas reklaam rääkima hakkas. Surusin erutusest higise käega taskus olevat rahakotti, et veenduda – mul on raha, et osta toode, mis mind nende rõõmsameelsete ja humoorikate inimestega ühendab. Siis aga ilmus viimane kaader ja meloodiline meeshääl teatas, et see meeleolukas filmike reklaamis… Rakvere valmistoite. Ei teadnudki kohe, mida arvata. Peas valitseva segaduse katkestas Ogilvy, kes helistas parasjagu selleks, et ma ütleksin talle mõne 5 tähega eesti poliitiku nime. Mul ei tulnud korrapealt kedagi peale Aime Sügise meelde, kurtsin talle siis hoopis oma muret sellest, et oleksin peaaegu reklaami häält kuulnud, kuid proosaline toode reklaami lõpus nurjas spirituaalse seansi.
„Ära põe,“ lohutas Olgilvy „tead ju küll, et igas reklaamiagentuuris on sahtlis mõned sedasorti head ideed, millele võib ükskõik missuguse toote pildi juurde lisada. Ja mis sellest halba on? Klipp on ju timm. Pealegi on tegu säästva ja keskkonnahoidliku lahendusega. Kui AD ja copywriter on päev otsa joonistanud, keeleots suust väljas, hulga kohvi kaaninud, lampi põletanud, tooli kulutanud ja koosolekuruumi küpsised ära söönud, siis oleks ju puhas põlevkivi raiskamine selline ideekavand sahtlipõhja tolmuma jätta. Kui idee on hea, siis kellelegi see ikka meeldib. See Rakvere tundub teil üks säästva mõtlemisega ühing olevat, et säherdusele filmile oma logo lõppu panna lubas!“
Selle peale läks mu meel palju rõõmsamaks. Ogilvy oskab alati raskel hetkel õigete sõnadega toetada.

Jõudsin vaevalt hinge tagasi tõmmata, kui kogesin sama sinise ekraani vahendusel veelgi võimsamat ilmutust. Telepilt virvendas turvaliselt ja ei teagi, mida ühed uued kenad inimesed seal täpselt tegid, kui reklaamist kostsid prohvetlikud sõnad: „Võta vastu väljakutse ja joo iga päev!“
Nii! Sain aru, et keegi on kollektiivse alateadvuse salakäigu kaudu minu salajastesse mõtetesse tunginud ja lõpuks mõistnud, missugune üleskutse mind intrigeerida ja aktiveerida suudaks. „Joo iga päev“ – vaat see on väljakutse minusugusele kartmatule, ent naudingualtile inimesele.
Ent saatuse raamatusse polnud see päev kantud ilmutuste päevana. Vaid kaks murdosa sekundist saingi aimu, mis tunne on, kui reklaam räägib sulle seda, mida sa alati kuulda oled tahtnud.
„Võta vastu väljakutse ja joo iga päev…“ lause täienes lõpuks sõnaga „Actimeli“ – võta vastu väljakutse ja joo iga päev Actimeli.
See ei olnud siiski mina, kellega see reklaam rääkima pidi.

2007-04-27T19:43:00.000+03:00

Brändid barrikaadidel

Keset poliitilisi tõmbetuuli on ka brändidel oma tähtis roll. Vähemalt neljanda võimu esindajad ei saa neist reportaazhis üle ega ümber.

Delfi 26.04.2007:
“Vabaduse väljakult südaöösel veekahuri ja kummikuulide survel minema aetud purjus märatsejad on sisse peksnud ja tühjaks rüüstanud Draamateatri vastas oleva Hugo Bossi poe ja liiguvad edasi Viru Keskuse poole. Hugo Bossi poest tassisid märatsejad välja teksaseid ja ülikondi. Pealtnägija sõnul alustati teksadest ja alles siis mindi ülikondade kallale. Seejärel sisenesid märatsejad apteeki. Kõrval asuvad kasiino, meigipood ja hõbedakauplus. Siseneti ka Eagle Visioni poodi, rüüstatud on Endla tänava arvutipood Datel. Pealtnägijate sõnul on kella 00.45 paiku Draamateatri juurde kogunenud umbes 50-meheline politseiüksus, kes on kinni pidanud ka vähemalt ühe Hugo Bossi poe varga. Vahetult enne südaööd vallutasid eriüksused veekahuri toel purjus märatsejate valdusesse sattunud Vabaduse platsi ja ajasid väljakul kumme süüdanud ning muuhulgas Hansapanga kontorit rünnanud laamendajad pakku Viru Keskuse ja Draamateatri poole. Märatsemine Vabaduse platsil algas kella 11-paiku, mil väljakule jõudsid Pärnu maanteel kino Kosmose juurest oma märatsemisteekonda alustanud rahvamassid, jättes teele põlemasüüdatud kioski ja mahatõmmatud trammiliinid. Välismaalased peitusid Palace hotelli, kus nad said abitult pealt vaadata, kuidas kivid lendasid naabruses oleva Kawe Plaza akendesse. Kive lendas ka hotelli akendesse. Kus on teie politsei ja turvafirmamad, imestasid nad. Kividest ja pudelitest ei pääsenud ka mööduvad bussid. Märatsevad protestijad murdsid sisse kino Kosmose vastas olevasse puidust majja, kus asub lõnga- ja secondhand pood. Vitriinid lõhuti ning maja püüti põlema panna. Lisaks rüüstasid vihased inimesed PM Online’i andmeil kino lähedal asuva R-Kioski ning seda püüti süüdata.”

Ikka need väljamaa nimed, Hugo Boss ja teised… Kui õige eesti mees soovib täna kodumaa eest efektselt surra, siis mis võimalused tal selleks on? Rebida puruks oma Montoni särk ja Marati maika, pista Viljandi tikkudega süüdatud Eesti Ekspressiga tuli otsa Viru Valge pudelisse kallatud plahvatussegule ja joosta Viru Keskuse poole?

Aga kui teil lähemal ajal Lasnamäe kandis Hugo Bossi ülikonnas asjaajamisi vaja toimetada, siis hoidke ostutshekk igaks juhuks taskus.

2007-04-26T23:56:00.000+03:00

Kaarditrikk

Tänan tähelepanelikku lugejat, kes tõstatas olemusliku küsimuse: kuidas tekitada agentuuri ja kliendi vahelist usaldust? See küsimus on inspireerinud juba iidseid alkeemikuid, aga head retsepti ei leia ka nende ürikutest. Lubage, et jutustan teile loo oma noorpõlvest.

Ühel kaunil hilissügisesel päeval helistas Jüri (mitte eelmise loo kõrvaltegelane, vaid üks teine tuntud isik) ja rääkis, et läheb suurde kaubanduskeskusse selle keskuse uue aasta üritusturundusplaane arutama. See olevat juba teine kohtumine, kusjuures esimesel kohtumisel tuli jutuks, et plaanide tegemisse võiks kaasata ka reklaamiagentuuri. Silmitsesin akna taga seisvalt vahtralt langevat viimast lehekest ja mõtlesin: „Imelik küll, kuidas looduses valitsev sügis võib inimeste maailmas olla hoopis kevad – võib ju uus ärikontakt tähendada uut algust.“
„Jah,“ ülesin Jürile: „Oleme huvitatud.“ Ning kenal kargel hommikul seisimegi kaubanduskeskuse juhtkonna koosolekuruumi ukse taga: Jüri, mina ja meie loovjuht Benjamin, kes pidulikuks puhuks oli selga pannud musta ülikonna. Kaubanduskeskuse turundusjuhiks oli vuntsidega mees, kes meid lahkelt sisse juhatas ja palus oodata, kuni direktor saabub.
Ja direktor saabus. Ta oli end juba hommikul varakult kenasti vihaseks ajanud, puhises kui härg ja oli näost lillakaspunane. Hetkeks muretsesin pisut tema tervise pärast, aga peale esimesi sõnu sain aru, et see mees on oma südame allhankijatega suheldes kivikõvaks treeninud.
„Noh?“ ütles ta täpselt sel hetkel, kui piinlik vaikus väljakannatamatuks oli muutunud.
Kuigi me hästi ei taibanud, mida meilt oodatakse, sest enda meelest olime seal kliendipoolse informatsiooni saamiseks, peab reklaamiinimesel ikka mõni vana nali varuks olema, ja seda ma nüüd kasutasingi. Jõudsin mõne lausega sujuvalt agentuuri tutvustamise juurde, kui direktor vahele lõikas: „Igasuguseid luftivendi on meil siin käinud! Rääkige, mida teil konkreetselt pakkuda on. Ja ma hoiatan: haltuura lõhna tunnen ma kaugelt ära!“
Hmm, mõtlesin. Kas tõesti tuleb nüüd püsti tõusta ja lahkuda, nagu mõned reklaamiagentuurid on tegema pidanud, kui nad Linnar Priimäega ühe laua taha reklaamiasju arutama on seatud? Et viibisime seal siiski sõbra poolt soovitatuna, püüdsin jätkata brändiarenduse semiootilis-strateegilise protsessi selgitusega. Jõudsin peaaegu oma lause lõpetada, kui direktorionu enda teemaga jätkas: „Haltuurameestega meil pikka pidu pole. Agentuur X, kes meile enne reklaami tegi, ootab oma raha tänaseni. Aga (siinkohal paistis aknast sisse päikesekiir ja sädeles kelmikalt direktori silmanurgas) ega meil neile maksmisega kiiret pole!“
See oli ainuke kord selle kohtumise jooksul, mil direktori näole naeratus tekkis. Kaval naeratus.
Neelatasin ja vaatasin Jürile otsa, ent sain aru, et ka tema on asjade sellisest kulgemisest üllatunud. Lubasin endale, et proovin veel viimast korda selle kohtumise kuidagi soliidselt lõpule viia, ja jätkasin imagoloogia-alase psühholoogilise metatasandi analüüsimeetodite tutvustamisega. Ent direktorionu nägu tõmbus üha punasemaks. Benjamin, kes üle laua tema vastas istus, nägi seevastu täiesti kivinenud välja, sest ta oli otsustanud segase olukorra tõttu igaks juhuks oma emotsioone varjata. Direktorionu mudis ühe käe sõrmede vahel kohtumise alguses jagatud visiitkaartide pakki. Mida lillamaks ta nägu tõmbus, seda aktiivsemalt sõrmed töötasid, kuni… ühel hetkel paiskusid visiitkaardid käest valla ning lendasid üle laua istuvale Benjaminile otse näkku. Sekundi murdosa jooksul tundus enamikule kohalviibijaist, et nüüd algabki filmidest tuntud kaklus, igaühel relvaks tema tool. Kuid olukord pöördus kõigi imestuseks teistpidi: visiitkaardipurse oli direktorionu pinged maandanud, ta leebus ning isegi pomises midagi, mida võis käsitleda kas vabandusena või lipsult ebeme puhumisena. Vaatasime Benjaminiga teineteisele otsa ja käsitlesime seda ühisel nõul vabandusena. Edasi sujus kõik libedalt – leppisime kokku järgmise kohtumise, et juba täpsemate kommunikatsiooniettepanekutega esineda, surusime kätt ja lahkusime.

See on näide, kuidas nõupidamise käiku tekkinud ootamatu pööre süvendas usalduslikku õhkkonda kliendi ja agentuuri vahel.

Järgmisel korral sama koosolekuruumi aknast Järve männimetsa vaadates kattis maad juba värske lumevaip. Vuntsidega turundusjuht rääkis, kuidas ta igal aastal suusamaratonidel osaleb. Lasin pilgul tema innustunud jutu vältel rännata mööda künklikku männimetsaalust ja panin turundusjuhi vaimusilmas neile küngastele suusatama. Nii ta siis suusatas, käes bambusest suusakepid. Viuh ja viuh, ikka küngastest üles ja alla. Päike säras. Ja mu südamel hakkas kerge-kerge, kui tajusin, et sellest ärist asja ei saa. Lubasin järgmiseks kohtumiseks eelarve kokku panna.

2007-04-16T22:39:00.000+03:00

Jüri ei tahtnud marketingut teha

Kui ma Olümpia hotelli Eesti esimesele turunduskonverentsile jõudsin, oli Jüri juba kõnepulti astunud. Ta oli tollal vist Hansapanga direktor, kui ma ei eksi. Alustuseks lendas publikusse Jüri kinnas: „Marketing – mulle pole seda vaja! Mis sellest kasu on?“.
„Tohoh!“ mõtlesin: „Väga julge turundusinimeste ees niiviisi öelda – kõik siin raha maksnud ja puha, ja nüüd ütleb üks tähtsam esineja, et nad töötavad mõttetul alal…“ Seda, et Jüri Mõis ei ole targa jutuga mees, sel ajal veel kõik ei teadnud. Nimi Hansapank oli võrdne rikkuse ja eduga, seepärast jäi vast mõnigi mõttetuks tembeldatud turundaja pärast seda repliiki päris nukraks.

Möödusid aastad, ja samasugused nukrad silmad olid Toomas Tiivelil, kes Hansapanga tollase turundusjuhina selle firma turundusmusklit üles pumbata püüdis. Teised pangad olid nimelt vahepeal kõvasti turundanud ja reklaaminud ning laenu võetigi neist teistest pankadest.

Suured firmad on alati väiksematele eeskujuks, turunduses ja reklaamis eriti – vastutus ja väljakutse. Kes teab, kui paljudele otsustajatele Hansapanga-poolne suhtumine tollal templi mällu lõi… Arsti kohus on alati viidata probleemi juurtele. Nagu inimese puhul võib tema probleemide põhjuseid otsida lapsepõlvest, võib ka turunduse juhtidepoolse mittemõistmise põhjuseid leida Eesti turunduse algusaastatest.

Praegustes soodsates majandustingimustes jagavad juhid muheledes ja vuntsi keerutades turundus- ja reklaamirahasid – las turundusinimesed möllavad, täitsa vahva vaadata neid filmijuppe, mõni ajab päris naerma kohe...

Mis juhtub siis, kui saabub langus? Dr Jehoova ütleb, et siis eraldatakse turunduse-reklaami mõistjad ja mittemõistjad üksteisest. Ühed lähevad taevasse ja teised pankrotti. Kummad lähevad pankrotti? Õiged vastused palun saata mulle meilile, nende eest saab üllatusauhinna. Reklaamiinimesed ei tohi vastata, sest nemad on teistest nutikamad ja õnnelikumad, nii et võrdsuse huvides on neil keelatud mängudes ja loosimistes osaleda.

Lõpetuseks tahaksin esitada anonüümse Internetist pärit luuletuse.

Why Is It?

A man wakes up after sleeping
under an advertised blanket,
on an advertised mattress,
pulls off advertised pajamas,
bathes in an advertised shower,
shaves with an advertised razor,
brushes his teeth with advertised toothpaste,
washes with advertised soap,
puts on advertised clothes,
drinks a cup of advertised coffee,
drives to work in an advertised car,
and then, refuses to advertise,
believing it doesn't pay.
Later when business is poor,
he advertises it for sale.
Why is it?

2007-04-11T14:51:00.000+03:00

Päeva kild

Piirideüleselt mõistetav copy Mikare Baltic OÜ-lt:
“Elus on kõik suhteline. Kas Sina tahad olla silmapaistev?”

2007-04-10T23:08:00.000+03:00

Üle töötanud

Murelik lugeja küsib, missugune diagnoos kirjutada Saku Kulla trükireklaami copywriteri haiguslukku. Vabandan, et vastus veidi viibis, kuna olin sunnitud komplitseeritud juhtumi tõttu kolleegidega konsulteerima.

Diagnoos ise on lihtne: väga üle töötanud. Ravi määrata on aga palju keerulisem.

Nõustun dr Nurri lähenemisega, kes soovitab kurja välja ajada kurjaga (lähemas tulevikus peaks temalt ka selle meetodi kohta Mirabilia sarjas põhjalik teos ilmuma). Ületöötanud reklaamitöötajale soovitab ta tempot juurde keerata. Tööpäev ei tohiks lõppeda enne pimedat, suve tulek suurendab selle ravi tulemuslikkust oluliselt. Võimalusel tuleb tööd ka koju kaasa võtta. Juhtkond peaks (vajadusel arstitõendi alusel) võimaldama ravialusel osaleda eriti kiiretes projektides. Kui klientide ridadesse lisandub mõni ebakompetentne inimene, siis on soovitav ravialune tema kontaktisikuks määrata. Tulemuslikkust lisavad ka alkohol ja narkootilised ained: spiid, kui tempo hakkab langema, ja kokaiin, kui langustendentsi näitab enesehinnang. Alkoholi tarbima peab kogu aeg. Nii peaks kurjast lahti saama paari kuuga.

Vestlesin selle juhtumi üle ka dr Ogilvyga. Alguses keeldus ta seda reklaami üldse vaatamast, kuna see on heleda kirjaga mustal taustal, mida ta peab solvavaks, samuti polnud pealkirjas konkreetselt välja toodud, mida toode pakub. Rahustasin ta kuidagi maha, juhtides tähelepanu, et tegu on ju immitsareklaamiga – zhanriga, kus ähmane fookus on kujunenud kirjutamata reegliks. Tema enda teooria kohaselt ei loe body copy’t nagunii rohkem kui 10% reklaami nägijaist. Ogilvy jauras vastu, et just need 10% ongi kõige tõenäolisemad kliendid, ja küsis, mis toode see üldse on, mida reklaamitakse (olin täitsa ära unustanud, et ta on teisest kultuuriruumist). Selgitasin siis. “Õlts vä?” ei uskunud Ogilvy oma kõrvu. Ta naeris niikaua, kuni ajas ka mind naerma oma pikkade norsetega, kui õhku sisse tõmbas ja peenikese häälega kiljudes välja hingas. Küll võib ikka üks vanamees koledasti naerda.

2007-04-02T22:00:00.000+03:00

Auhind turunduse väärtustamise eest

Kalevi edu ei põhine turundusel. Aga turunduse edu võib ühel päeval põhineda Kalevil. Sellist usku turunduse ja reklaami jõusse nagu Oliveril pole Eestimaa pinna pääl enne nähtud. Valimistele eelnenud Päevalehe esikaaned ja turundusjuhile renditud Porsche näitavad uut taset turundusinvesteeringutes! Tehke järele või ostke ära!

Kui Päevalehe esikaante näol on tegemist pigem juriidilise küsimuse lahendamise kui turundusega, siis onu Alar on oma neljarattalise sõbra küll juba puhtalt kannatlikkuse eest ära teeninud. Su boss teab, mida sa tema kõrval tunned. See on ilus.

Alates tänasest hakkab Dr Eamers andma välja auhinda tippjuhtidele turunduse väärtustamise eest. Auhinnaks on tavaline valge brändimata kanamuna loodussõbralikus karbikeses – sümboliseerimaks brändingu jõudu*. Kandidaate võib esitada aasta läbi, esitamine toimub massimeedia vahendusel.

*Teadmata päritolu uuringus hinnati brändi olulisust erinevates tootekategooriates. Vastupidiselt ootustele mängis munade puhul bränd ostuotsuse tegemisel olulisemat rolli kui koduelektroonika puhul.

2007-03-30T10:55:00.000+03:00

Turu-uuringutest

Ainult loll teeb otsuseid ilma turgu uurimata. Kes uuringufirmalt tellimiseks raha ei raatsi kulutada, tehku vähemalt oma desk study ära.
Järgnevalt tasuta rahvusvahelist statistikat eksporditurgudele sisenemiseks:
“Studies show that 3 out of 4 people make up 75% of the population.”

2007-03-29T00:56:00.000+03:00

Kutsehaiguste ravi

“Overprint tuli peale. Ma ei tea, kuidas,” laiutab disainer ekraani ees käsi. Tuttav sümptom? Ei ole disainerit, kellel kasvõi kord elus overprint peale poleks tulnud.

Töötades suure meditsiinikeskuse psühhiaatriaosakonnas Ühendriikide läänerannikul, asutasin overprindikliiniku, kus inimestele selgitatakse, mis on overprint, mis seda põhjustab, kuidas sellest jagu saada ning mis kasu on professionaalsest abist. Esimese kolme aasta jooksul käis meie overprindikursustel umbes 2500 inimest. Rääkisin pärast iga tundi paljude inimestega ning tegin põhjalikke järelintervjuusid. Leidsime, et need kursused pakuvad overprindi all kannatavatele inimestele märkimisväärset abi ja lootust.  Mõned levinuimad kommentaarid pärast kursust:

"Nüüd ma mõistan, mis minuga toimub. Arvasin, et hakkan hulluks minema. Oleks ainult keegi mulle varem selgitanud, mida overprint minuga teeb..."

"Tunnen esimest korda üle pika aja lootust... Tunnen, et olen leidnud midagi konkreetset, mida võin overprindi leevendamiseks teha."

"Eneseabivõtted tunduvad mulle ülimalt loogilised."

Keegi naine, kes käis kursustel kaks korda, teatas:

"Ma ei uskunud, et miski võiks mind enam aidata. Olin skeptiline, mind valdas lootusetus. Kuid pärast kursusi proovisin eneseabivõtteid ning need mõjuvad. Olen jälle siin, et saada turgutust, mis mind uuesti overprindi vastu kaitseks."

Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Overprint." Tähtis on meeles pidada, et kurbus möödub.

Kui te aga tunnete, et midagi pole teha ja overprint tuleb ikka ja jälle peale, siis aitab needuse mahavõtmine.

Tervist!
Dr Eamers

2007-03-28T12:28:00.000+03:00

Turundusteo 2007 esimene kandidaat

Käesolevaga esitan esimese kandidaadi konkursile Turundustegu 2007. Selleks on YouTube.ee.

“Eesti ettevõte Dobrynja Grupp registreeris endale aadressi www.youtube.ee ning tegi sinna populaarse videote jagamise portaali YouTube'i klooni.Tema sõnul ei ole originaalset YouTube'i omavast Google'ist veel keegi tema poole protestiga pöördunud. YouTube'i kodumaine versioon on igavam ja sisu tühjem, kuid pakub siiski samu võimalusi: pane oma video üles ning lase inimestel hinnata,” kirjutas Äripäev 7.03.07. “Näiteks üks vene keelt kõnelev mees oli postitanud video, kus ta oma naist petab ja sellega vahele jääb. Dobrynja Grupp OÜ juhatuse liige Vadim Antsupov ütleb, et youtube.ee on Eesti versioon maailmakuulsast veebilehest, mitte selle kloon.”

Ma arvan, et tegu on riskivaba nominendiga. Eelmiste aastate finalistide ja võitjate kogemus (vt www.best-marketing.com) näitab, et äraproovitud lahendused saavad ka vääriliselt hinnatud. Järgmisel kevadel ootame nominentide hulka sel aastal jätkunud Eesti Päevalehe raamatukampaaniat, mille edu oli Poola loomade peal testitud, ja ehk ostavad telekanalid sisse mõnes suure rahvaarvuga riigis proovitud saateformaadi. Ja suurpankades leidub ikka osakondi või kaarte, mida Turundusteo puhul ümber nimetada – kust sa väikeses Eestis neid kliente võtad kui mitte enda omade nimekirjast.

Väikses Eestis on ka zhüriide kokkupanekul alati igavene jama. Järgmisel aastal võiks igal nominendil zhüriis oma esindaja olla. Sel aastal mõnel ei olnudki, aga mõnel oli lausa mitu.

Head alanud turunduskevadet!
Dr. Eamers

2007-03-27T17:36:00.001+03:00

Mar Ke Ting

Lugeja küsib:
Kuidas käänata sõna „marketing“: kas „marketingu“ või „marketingi“.

Doktor vastab:
Kui ütlete seda sõna rõhuga a-tähel, siis käib ainsuse omastava lõppu i. Kui aga rõhuga e-tähel, siis u. Hoolimata esimese viisi korrektsusest on teisel viisil oma teatav sarm – otsustage ise, mis teie stiiliga paremini sobib. Tippjuhtidele soovitan selle sõna hääldamisel ka kerget slaavi aktsenti, mis lisab hooletut elegantsi.

2007-03-26T18:20:00.000+03:00

Ma armastan sind, Kalev

Kalev kui nimi on eestlaste jaoks tugevuse sümbol. Nime fenomen ulatub ka brändimaailma. Uuring* näitas, et 2006. aastal osutus Kalev taas eestlaste jaoks number üks brändiks. Eesti Effie-hindamise raames palus Best-Marketing oma lugejail loetleda paremaid turundusinimesi – ja sagedast äramärkimist leidis Alar Pink.

Paljud keskpärased turundusjuhid on minult küsinud: „Doktor, kust me peaksime ammutama julgust turundusotsuste vastuvõtmiseks?“ Minu retsept on järgmine: lugege eelolevat lõiku koos Äripäeva väljavõtetega Kalevi finantstulemuste kohta. Te näete, et kommi- ja saiamüük rikkaks ei tee – kinnisvara on see, mis plussi teenib. Arvasite, et tegu on läbimurdvate turundusotsustega? Õige vastuse andmiseks võite veel korra arvata. Tehke julgelt suvalisi turundusotsuseid või jätke kõik otsused tegemata – nagu Kalevi juhtum näitab, võib teha ka lolle otsuseid ja ikka ordeni rinda saada, ja brändilgi pole häda midagi. Niisiis, ärge kartke. Latt on nii madalal, et isegi teie astute üle.

Aga igaüks tegutsegu ikka enda mõõtkavas. Nii lollilt nagu Kruuda saab käituda ainult see, kel portfellis sedavõrd tugev bränd nagu Kalev.
„I pri tshjem zdjesj Alar Pink?“ küsite võibolla.
Nje pri tshjem.

Ega Kalevis kõike ka lollisti ei tehta. Brändi viimine saia- ja küpsisemaailma on ju feng shui. Kalevi kommi- ja shoksi alam-täiend-laiendbrändide valikus valitseb muidugi täielik bardakk ja avitagu Taara Kalevi turundusosakonna töötajaid, kes selles hooajatoodete, pakikeste, kotikeste ja karbikeste sigrimigris askeldavad. Tarbijal on sellest nagunii savi. Aga noh, vähemalt disainerid saavad kätt harjutada.

Disainiaasta porikuu 16ndamal päeval
Dr Eamers

*Grants, R. „The most loved brands in the Baltics“, Best-Marketing no 3, 2007